Projekti Supporting victims of trafficking for sexual exploitation through improving the services provided by the rehabilitation centre Atoll and shelter Vega. Programme Area: PA29 2013 - 2015 aruanne

Projekti elluviimiseks oli projekti tegevused koondatud 6 tegevusrühma.

Tegevus 1

Eesmärk: Uuring - usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubanduse ohvrite moraalse kahju tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks.

2014 aastal alustati uurimuse läbiviimist. Uurimuse koostasiid Merle Haruoja ja Anni Säär. Uurimuse raames toimusid kohtumised Eesti ja Norra ekspertidega. Uurimustöö eest vastutav Merle Haruoja uuris ja analüüsis materjale ning oli otsekontaktis ekspertidega. Eesti ja muude riikide kohtukaasusi uurib Anni Säär, kes analüüsib materjale ja kirjutab kokkuvõtteid. Merle Haruoja viibis 19. -21. juuni 2014 õppereisil Oslos kohtumaks inimkaubanduse teemaga seotud advokaatidega Gro Wildhageni ja Gunhild Verhusheiaga ja May-Len Skilbrayga - eksperdiga Oslo Ülikoolist. Lisaks kohtuti Merle Haruoja ja Anni Sääre uurimustöö käigus Norra spetsialistidega Tallinnas : May-Len Skilbrayga, Gunhild Vehusheia ja Carole Hunniga, kes olid Eestis seoses koolitustega 21-22-23. oktoober 2014 ja 08.12-10.12.2014. Toimus Norra kogemuse tutvumine ja mitmed ümarlauad , kus olid arutelude teemaks uuringu teemaga seotud erinevad küsimused. 31.mai 2015 -02.juuni.2015 toimus õppereis Norrasse kus kohtuti mitmete erinevate erialade ja valdkondade spetsialistidega.

Uurimuse osas toimus uurimuse algmaterjali kogumine, analüüsimine, täiendav kontrollimine, süstematiseerimine määramisega; koguma informatsiooni erinevatelt institutsioonidelt; Anni Säär uuris erinevaid kohtukaasusi ja ohvrite abistamise süsteeme.

Kokkuvõte uurimusest

Uurimus Kahjude hüvitamine inimkaubanduse ja prostitutsiooni ohvritele rahvusvahelises õiguses Merle Haruoja ja Anni Säär MTÜ Eluliin 2015

Käesolev uuring käsitleb inimkaubandust ning inimkaubanduse ohvrite olukorda Eesti Vabariigis. Eesti on inimkaubanduse lähteriik, samas ka transiitriik ja väga vähesel määral sihtriik. Enamus inimkaubanduse ohvreid on naised, kellega on kaubitsetud seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Enamik inimkaubanduse juhtumitest on leidnud aset Eestis ja ka lähiriikides. Üheks oluliseks faktoriks inimkaubanduse tõkestamisel on kurjategija poolt tekitatud kahju hüvitamine ohvritele. Riigi poolt kahju hüvitamine ohvrile on seotud restoratiivse õigusega ja kuna tegemist pole mitte ainult restoratiivse õiguse ning inimkaubitsemise ennetamisega vaid ka riigi poolse nõustumusega, et antud isik on kannatanud kahju ja tema õigusi on rikutud. Käesolev uuring koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb kahjude hüvitamist inimkaubanduse ja prostitutsiooni ohvritele rahvusvahelises õiguses. Inimkaubandus on inimõiguste rikkumine, kus on oluline, et Eestis täidetaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Käesolevas uuringus keskendutakse mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise alustele tuginedes rahvusvahelistele lepingutele, dokumentidele ja juhistele. Teine osa koosneb analüüsist kus on keskendatud mittevaralise ehk moraalse kahju kindlaksmääramisele ning kompenseerimisele praktikas. Analüüsi esimeses osas tuuakse välja Ühendkuningriigi ning Norra Kuningriigi (edaspidi Norra) praktika, teises osas Eesti Vabariigi praktika ja kolmandas osas tuuakse välja soovitused ning tehakse kokkuvõte. Uuring (Study on the possibility of drafting reliable and valid formulas to evaluate the moral damage caused to the victims of human trafficking and assess the size of compensation to victims) püüab olla abiks usaldusväärse ja valiidse mudeli leidmine inimkaubandusohvrite moraalse kahju tagajärgede ja kahju suuruse hindamiseks. Anni Säär uurijana on välja toonud, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks ei ole ühtegi lihtsat lahendust, kuna tegemist on valdkonnaga, mis põimib endas erinevaid keerukaid asjaolusid. Kompensatsioon ei kustuta inimkaubanduse traumaatilisi tagajärgi, kuid parandab ohvri psühholoogilise taastumise võimalusi ja ühiskonda integreerumist ning pakub majanduslikku turvatunnet, et mitte taas ohvriks saada.

Uurimuse ettepanekud Ettepanekud Merle Haruoja:

1.Ellu viia täies ulatuses Inimkaubandusvastane Euroopa Nõukogu konventsioon ja teised inimkaubandust käsitlevad ja Eesti Vabariigile täitmiseks kohustuslikud rahvusvahelised lepingud ja õigusaktid (sh Euroopa Liidu inimkaubandusele kohalduvad direktiivid).

2. Kohaldada ülimuslikuna inimkaubandusvastast Euroopa Nõukogu konventsiooni alates 1.juunist 2015,

3. Kaardistada probleemid ja vajadused inimkaubanduse ohvrite õiguste kaitsel kahjude hüvitamisel.

4. Sätestada inimkaubanduse ohvritele nende õiguste kaitseks Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega täies kooskõlas ja institutsioonide soovitustega arvestavalt seaduste ja teiste õigusaktide täiendamine ning muutmine.

5. Riigi õigusabi seaduse täiendamine sätetega, mis tagavad riigi õigusabi inimkaubanduse ohvritele alates kriminaalasja algatamisest. Kaaluda riigi õigusabi osutamist inimkaubanduse ohvri tunnustega isikule kriminaalasja algatamiseks ettevalmistamise ajal kindlate tundide ulatuses.

6. Ette näha inimkaubanduse ohvrite abistamiseks ja õiguste kaitseks loodavas süsteemis kindel koht ohvritele (erilise tähelepanuga lapsohvritele) inimkaubandusega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks.

7. Kaaluda inimkaubanduse vastu võitlemiseks eraldi seaduse koostamist.

8. Taastava õigusemõistmise (restorative justice) rakendamine inimkaubanduse juhtumites, kui see on ohvri huvide ja õigustega kooskõlas

9. Koolitusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine kõigile inimkaubandusega tegelevatele töötajatele ja ametnikele.

10. Välja töötada ja ellu viia inimkaubanduse valdkonnas konkreetsed ja vajalikud koostöömudelid riigi institutsioonidele ja kodanikuühendustele kindlustamaks inimkaubanduse ohvritele moraalse kahju kindlaksmääramiseks, väljamõistmiseks, hüvitamiseks ja asjakohane teavitus, abi ning toetus.

11. Kaaluda riikliku fondi loomist inimkaubanduse ohvritele kahju hüvitamiseks.

12. Vajaliku rahastamise tagamine asjatundlikuks ja jätkusuutlikuks tegevuseks inimkaubanduse ohvrite abistamisel ning kaitsmisel, sh kodanikuühendustele.

Kokkuvõte ja soovitused

Anni Säär

Kokkuvõtteks, nii Ühendkuningriigis kui Norras on tegelikult olemas adekvaatsed meetmed, mis võimaldavad tagada inimkaubanduse ohvritele kompensatsiooni nende kannatuste eest. Riiklikud skeemid on tõhusamad kui kohtumenetlus, sest nad on konkreetselt keskendunud antud probleemile ning seega ei haju tähelepanu menetluse erinevate osade vahel. Lisaks on riiklik skeem lihtsam ja odavam, sest ei eelda põhimõtteliselt juriidilist nõustamist ning arvukaid kulutusi. Vastavalt Ühendkuningriigi ja Norra praktikale soovitaks Eestile järgmist:

1) muuta süsteem ohvripõhiseks, mis tagaks keskendumise ohvri kaitmisele ja kompenseerimisele, mitte ainult kurjategija süüdimõistmisele;

2) tagada ohvritele informatsioon kompensatsiooni taotlemise võimaluste kohta esimesel võimalikul võimalusel;

3) koolitada prokuratuuri, uurimisasutusi ja kohust kompensatsiooni esitamise võimaluste kohta, et tagada igale ohvrile tema õiguste kaitse;

4) lisada ohvriabi seadusesse võimalus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist vägivallakuriteo ohvritele;

5) Norra kogemuste põhjal tagada kurjategija konfiskeeritud varadest kannatanule kompensatsiooni tasumine;

6) KrMS § 41 (3) muutmine selliselt, et lisaks kohtule oleks ka prokuratuuril õigus omal algatusel otsustada kannatanule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

 

Tegevus 2

Eesmärk Inimkaubandusohvrite vajaduste uuring, seoses rehabilitatsiooni teenustega ja inimkaubanduse ohvrite motivatsiooni faktoritega, mis aitab kaasa ohvri inimkaubanduse keskkonnast väljumisele. Uurimuse osas viidi läbi kvalitatiivintervjuud. Projekti plaanis oli ette nähtud 50 intervjuud. 50 intervjuud viidi läbi 25 respondendiga, kuna kasutati kahte erinevat meetodit. Uurimuse vahetulemusi tutvustati oktoobris ümarlaudadel Jõhvis, Tartus ja Tallinnas. Uurimuse töö raames toimusid koosolekud uurimusse respondentide värbamise meeskonnaga kuhu kuulusid MTÜ Eluliin ATOLL keskuse väljatöötajad Jevgenia Kasnikova, Nadežda Lumi, Tetyana Novoshenina. Roman Krõlov viibis õppereisil 19. 06 – 21.06. 2014 Oslos kohtumaks inimkaubanduse teemaga seotud juristidega ja ekspertidega. 31 mai 2015 .02.06.2015 õppereis Norrasse kohtumaks erinevate spetsialistidega ja ametkondadega.

Uuring

Uurimus inimkaubanduse ohvrite vajadustest seoses rehabilitatsiooni teenustega ja motivatsiooni faktorite selgitamine inimkaubanduse keskkonnast lahkumise hõlbustamiseks (Roman Krõlov).

Uurimus vene keeles: Исследование потребностей жертв торговли людьми, в связи c реабилитационными услугами и уточнение мотивационных факторов, которые помогли бы выйти из сферы торговли людьми.

Uurimus inglise keeles: Research of victims needs in connection with rehabilitation services and clarifying motivation factors that help to leave the trafficking environment.

Roman Krõlov ( Presented research work have been designed and conducted within the frames of Project „Supporting victims of trafficking for sexual exploitation through improving the services provided by the rehabilitation centre Atoll and shelter Vega» РА29. All research work activities have been funded by the Norwegian Financial Mechanism 2009-2014 Programme and implemented on base of non-governmental organization Eluliin in cooperation with research expert -Mrs. May-Len Skilbrei, Professor at the Department of Criminology and Sociology of Law, University of Oslo.

Main aim of the research work, was to understand - what rehabilitation services are needed to help victims of trafficking and vulnerable individuals - primarily involved in prostitution, to achieve full recovery of psychological and social skills, that have been damaged, as a result of being in the area of sexual exploitation. According to design of study to achieve the answer on main research question, was needed to find understanding of several follows processes, as: in detailes understand experience of recruitment respondent`s into sphere of trafficking and prostitution: - what exact psychosocial mechanisms are acting during this process? how it works and why it is works with concrete person? which psychosocial changes bring to individual an experience of involvement in sphere of trafficking and prostitution? what is the motivational factors to quit sphere trafficking and prostitution what strategies use person to achieve this? what strategies are successful and which are not? what mechanisms of relapse for person or what makes person coming back to sphere trafficking or prostitution?

Research work have been performed using of two main and two additional methods. Main methods of the study were: a. method of semi structured focus interview and b. method of Repertory Grid Interview based on A. Kelly theory of Personal Constructs As additional methods of data collection, have been used two self-evaluation forms: self-evaluation form of the damages and harms, that have been obtained by the respondent during the period of being in sphere of sexual exploitation self-evaluation form of the different sort of assistance services, that must help person to leave the prostitution Selected methods gave wide opportunities to collect variety of qualitative and quantitative kind of data and use different statistical methods for analysis. Totally have been collected for analysis data of 50 interviews (In-depth focused Interview + Repertory Grid Interview), 25 self-evaluation form of the damages and harms, that have been obtained by the respondent during the period of being in sphere of sexual exploitation, 25 self-evaluation form of the different sort of assistance services, that must help person to leave the prostitution As a respondents in research work took part 25 females, average age 37 y.o. (min: 23 y.o.; max: 53 y.o.) 22 are russian speaking and 3 estonian speaking; 16 of them have been actively involved in in sphere of trafficking and prostitution on a moment of interviewing (period of involvement: from 1 day - 19 years); 9 are quit from sphere of trafficking or prostitution on moment of interview (period of quit: 3 month – 14 years).

In a result of collected and analysed interview`s and questionnaire`s materials was succeed to describe and obtain quantifiable data concerning process of involvement into sphere of trafficking and prostitution, experience of being in this sphere and attempts to quit it. Among the main findings of the done research work can be considered such as: Well examined and described the period of pre-trafficking of respondents.

a.1: In correspondence with other works, current study confirmed the presence of at least one of the types of vulnerabilities (economic, social, psychological vulnerability) of the respondents on a moment of recruitment. Have been found and described substantial influence of psychological vulnerability factor.

a.2: Discovered phenomenon of complex vulnerability of respondents and introduced the terms of “chains of vulnerability” and “initiating” or “trigger event”. Found, that along with several others, crucial role in triggering of vulnerability chain and bring respondents in situation of recruitment, play, such initiating event, as domestic violence.

a.3: Discovered accompanying or environmental factors, which complete respondent`s period of pre-trafficking with situation of involvement into sphere of human trafficking or prostitution. Among this, risk factors have been found: a. trustful personal contact / acquaintance of the respondent with someone from trafficking or prostitution environment at the time of recruitment b. opportunities for recruiters to use the public media channels for the publication of recruitment advertisements c. demand for "sex services" and buyers of sex

b. Found and described general stages of respondents psychosocial changes during the period of being involved in sphere of trafficking and prostitution.

b.1: Have been discovered six stages of involvement such, as: 1. stage of shock and fear 2. stage of „double life“ 3. stage of „game“ 4. stage of „sobering” 5. stage of humility and 6. Stage of „burning out“. Each stage own with individual unique features regarding availability of motivation and psychosocial resources to exit

b.2: Base on the reports of respondents have been found some specific areas of psychosocial changes during the period of being involved in sphere of trafficking and prostitution, such as: a. changes in self-concept and attitudes toward the self b. changes of social network c. behavioral changes in interpersonal relations d. changes of psychological/psychical state e. changes related to addictions and „bad habits“ f. changes in relation toward males g. changes of material well-being, level of income

b.3: knowledge base is supplemented with the results of “self-evaluation form of the damages and harms, that have been obtained by the respondent during the period of being in sphere of sexual exploitation“ Obtained knowledge can be useful and important for planning and implementation exit programmes for persons involved inprostitution and victims of human trafficking for sexual exploitation

c . Have been analysed 31 (thirty-one) successful and un-successful respondent`s attempt of quit sphere trafficking and prostitution. On base of analysis, it was made possible generalizations and found number of patterns. All of them are named and detailed described.

c.1: Have been found 4 (four) main strategies, that used respondents to quit sphere of trafficking and prostitution and most effective of which can be considered such named “Strategy of Inner Desigion”.

c.2: Have been observed and described positive changes, presented by respondents at the post-trafficking stage.

c.3: observed and described main challenges and barriers for successful process of quit prostitution and trafficking among which are: a. challenges connected with social network of respondents b. challenges connected with unproductive behavioral patterns c. challenges connected with “bad habits” in financial behavior d. demotivation role of sex-buyers on stage of quit prostitution or trafficking.

c.4: on base of „self-evaluation form of the different sort of assistance services, that must help person to leave the prostitution“ was presented expectations and views of respondents by themself to sorts and kinds of rehabilitation or assistance services, what are needed to quit sphere of trafficking and prostitution.

c.5: based on the analysis of Repertory Grid Interview managed to get additional and deeper understanding of respondents views and perception of such elements, as “quit prostitution” and “prostitution”, was succeed to find and describe statistically justified interactions between this elements with other elements of Repertory Grid. Results of done research work organized in research final report, translated and edited on Estonian, English and Russian languages.

Tegevus 3.

Eesmärk: Eneseabi grupi loomine ja grupiliidrite koolitamine.

Eneseabi grupi läbiviimiseks on koostatud meeskonda kuulusid sotsiaalnõustaja Emilia Kopõtovskaja, uuringujuht Roman Krõlov ja grupi läbiviija Nadežda Lumi. Eneseabi grupi juhiks on lisandunud Tetyana Novoshenina ja sotsiaaltöötaja Svetlana Bahtinova. Grupitööd toimusid iganädalaselt. Eneseabi grupi töömeeskond on Emilia Kopõtovskaja ja Tetyana Novožhenina. Metoodilistes küsimustes osaleb Roman Krõlov. 2015 aastal alustas eneseabi grupiga tööd sotsiaaltöötaja Svetlana Bahtinova. Tetyna Novozhenina, Roman Krõlov ja Svetlana Bahtinova viisid läbi ka eneseabigrupi liidrite koolituse. Koolitus koosnes 6 õppepäevast perioodil 19. september kuni 19. detsember 2015 . Valmis buklett ja kliendikaart seksuaalse ekspluateerimise ohvritele omasuguselt omasugusele, uute klienti kaasamiseks eneseabi gruppidesse. Eneseabi grupp Eneseabi grupi töö metoodika valimine. Grupitöö metoodika pidi sobituma Eesti konteksti ja ennekõike Tallinna tingimustesse, kuna eneseabi grupitööd toimuvad Tallinnas. Lähtekohaks oli omaalgatuslik eneseabigrupp , mis tegutses ATOLL keskuse raames juba enne projekti algust. Grupuitööks sobiva metoodika valikuga tegeles Roman Krõlov rehabilitatsioonijuht - psühholoogia magister ja psühhoterapeut. Esmaseks valikuks oli teistes riikides laialdast kasutamist leidev 12 sammu süsteem. Eneseabi grupi eesmärgiks on aidata naistel väljuda prostitutsioonist ja toetada naisi emotsionaalselt. Grupitööde käigus selgus, et 12 sammu süsteem ei kohandu Eesti ja Tallinna oludesse. 2013 alustati grupi kogumisega. Ettepanek tulla gruppi tehti ATOLL keskuse klientidele. Ettepanek oli individuaalne ja sisaldas individuaalset vestlust ning grupitöö tutvustamist. 2013 aastal alustas grupp tööd. Õige pea selgusid komplikatsioonid grupitöös seoses gruppi kuulumisega. Ühes ja samas grupis ei soovinud käija naised, kes olid juba lahkunud prostitutsioonist ja naised, kes alles kavatsesid lahkuda. Peamised põhjendused, mida grupiliikmed esile tõid oli valu ja valusad mälestused, mida tõstsid pinnale naised, kes ei olnud veel lahkunud prostitutsioonist. Prostitutsioonist väljunud naised soovisid distantseeruda neist teemadest nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Naised kes olid juba väljunud prostitutsioonist tekitasid valusaid emotsioone naistele, kes ei olnud veel väljunud, Seega ei õigustanud ennast ootus, et prostitutsioonist väljunud naised suudavad aidata naisi, kes ei ole veel suutnud väljuda. Lisaks ei sobinud ka metoodika Tallinna tingimustesse. 12 sammu süsteem, töötab põhimõttel, et inimene tunnistab ennast kas sõltlaseks või antud juhul prostituudiks. Naised, kes kuulusid gruppi ei soovinud ennast kuidagi seostada prostitutsiooniga, ennast identifitseerida prostituudina ja süvendada stigmatiseeritust -häbimärgistamist. Grupitöö üks eesmärke on vähendada isolatsiooni, seda nii välise isolatsioonina - sotsiaalses ja ühiskonna mõistes kui ka sisemise isolatsioonina - väga isikliku hingelise ja vaimse isolatsioonina. Grupitöö eesmärk oli aidata naisi läbi vaimse tervise , füüsilise tervise , sotsiaalsete elu probleemide. Probleemi lahenduseks oli grupi jagamine kaheks ja ka meetodi vahetus. Esmaseks põhjenduseks, miks mujal kasutatavad metoodikad ei töötanud on ilmselgelt prostitutsiooni kaasatud naiste haavatavuse iseloom ja prostitutsiooni sisenemise tee. Prostitutsiooni võib siseneda läbi haavatavuse (psühholoogiline, majanduslik ja sotsiaalne haavatavus) erinevate aspektide kokku langemisel, värvatuna inimkaubandusse või ka keemilise sõltuvuse tagajärjel. Grupid jagunesid kaheks, millest ühte toetas Norra projekt. Metoodikaks valiti vabalt ujuv vestlus. Samas grupitöö oli struktureeritud. Grupi ettevalmistavas osas grupijuhid tegelesid grupitöö planeerimisega ja selle eelarvega kooskõlla viimisega. Grupitöö koosnes vabalt ujuvast vestlusest, grupis tõstatavatest teemadest, käsitööst ja muust loovast tegevusest. Planeeriti grupi toimuvad ja grupiga toimuvad üritused. Grupijuhid konsulteerisid pidevalt Roman Krõlovi ja Eda Mölderiga (grupi analüütik, psühhoterapeut). Grupi juhid panustasid aega ja energiat, et muuta grupp ja grupitöö kaasahaaravaks ja huvitavaks. Grupitöö planeerimisel võeti arvesse tehnilisi ja materiaalseid tingimusi millises grupp töötas. Grupitöö jooksul toimusid mitmed nn meistriklassid, võttes arvesse ATOLL keskuse ruume, mis tingis teemade piiratuse. Grupitöö käigus omandati mitmeid oskusi, ennekõike sotsiaalseid oskusi, aga ka praktilisi oskusi tulla toime eluga väljaspool prostitutsiooni. Grupitöö käigus töötati läbi väga palju emotsioone. Võimalus ennast väljendada ja tuua esle oma tundeid turvalises keskkonnas võimaldas emotsionaalselt muutuda stabiilsemaks. Kuna ATOLL keskuses on olemas psühholoogiline nõustamine, siis grupitöö kõrval tehti ka palju psühholoogilist tööd, mis teostati teise rahastusega. Osa emotsionaalsest tööst oli väga konfidentsiaalne ja vajas individuaalset lähenemist. Olulisel kohal oli töö enesehinnaguga ja tunnustusega. Madal enesehinnang ei võimalda sotsialiseeruda. Osad grupiliikmed alustasid 2015 aasta septembris eneseabi grupi juhtide koolitust.

Tegevus 4

Eesmärk. Toetusprogramm ( ema-lapse grupid). Ema-lapse grupitöö läbiviimiseks on koostatud meeskond, meeskonda kuulub sotsiaalnõustaja Jelena Malinski, ekspert Sirje Rass, Roman Krõlov. Korraldatud „ema-lapse“ grupi meeskonna koosolekud, väljatöötatud grupi struktuur ja grupitöö sisu, arutletud gruppi vastuvõtmise protseduurid, ja dokumenteerimise võimalused. Ema-Lapse grupis on toimunud grupi üritused, mis sisaldavad loenguid, väljasõite koos emade -lastega ning mitmeid huvitegevusi.

Idee

Grupi töö kandvaks ideeks oli aidata emal teadvustada vastutust oma enda lapse arengu eest. Arendada ema enesekindlust lapse kasvatamisel, aidata luua emal koostööõhkkond lapsega ja saavutada lapse kasvatamisel ja õpetamisel püstitatud eesmärke. Ema ja lapse integreerimine sotsiaalsesse keskkonda ja näidata emale vahendeid ja teid selle eesmärgi saavutamiseks.. Emade ja laste silmaringi avardamine ja emade õpetamine kuidas lihtsate ja kättesaadavate meetoditega mõjutada positiivselt laste arengut. Lapse vajaduste teadvustamine ja tunnustamine ema poolt.

Grupitöö eesmärgid

1. Formeerida emades enesekindlust enda pedagoogliste võimaluste suhtes ning oskust mõista ja tunda oma enda last. Selleks: - arendada ema pedagoogilisi oskusi; - õpetada emale lapsega koostegevuse võtteid.

2. Rikastada ema ja lapse ühist emotsionaalset kogemust. Selleks: - näidata emale ema-lapse koostegevuse olulist mõju täisväärtuslike suhete hoidmisele ema ja lapse vahel.

3. Arendada emades ja lastes ühist huvi ühise ajaveetmise suhtes. Selleks: - õpetada ema leidma teemasid ja tegevusvõimalusi ühistegevuseks lapse huvidest lähtuvalt; - õpetada ema väärtustama ühistegevusele kulutatavat aega.

4. Toetada ema ja lapse diaadilist suhet , mis aitaks emal mõista last ja lapsel ema.

5.Tutvustada emale ja lapsele perekonnas ühise ajaveetmise olemust ja perekondlikke traditsioone. Selleks: - tutvustada emale erinevaid lapsega koos tehtavaid ühistegevusi , tegevuste valdkondadega, ühistegevuste võimalusi väljaspool kodu, kultuurilisi võimalusi, spordi ja liikumisega seotud võimalusi.

6. Aidata emal integreerida last sotsiaalsesse keskkonda.

Selleks: - aidata emal näha , et just emal lasub kohustus last integreerida sotsiaalsesse keskkonda, emal lasub vastutus ja kohutus tutvustada lapsele ühiskonnas ja sotsiaalses keskkonnas kehtivaid reegleid. Vastutus lapse arengu eest ja vastutus lapse positsiooni eest sotsiaalses keskkonnas.

Meetod Meetodi valik sõltuv sihtrühmast ja objektiivsetest võimalustest püstitatud eesmärke täita.

Sihtrühm - koosneb emadest, kes on kaasatud võid olid kaasatud prostitutsiooni lähtuvalt erinevatest prostitutsiooni sisenemise teedest;

- laste vanud 4 -18 aastat;

- lapsed , kes käivad eelkoolis, lasteaias, lastehoius;

- lapsed, kes käivad koolis;

- emad, kes ei tööta ametlikult, kes ei oma legaalset töökohta;

- emad, kees käivad tööl legaalses ettevõttes või organisatsioonis.

Objektiivsed võimalused

- grupi eelarve;

- ruum grupitööde läbiviimiseks;

- grupiliikmete vajadused;

- tähelepanelik ja lugupidav suhtumine grupiliikmete vajadustesse ja soovidesse;

- grupiliikmete vajaduste arvestamine grupitöö planeerimisel.

Eelpool toodud asjaolud tingisid meetodi valiku ja nõudmised meetodile.

Grupitöö aluseks olev meetod peab olme realistlik, korratav, arusaadav, kooskõlas tegevuse eesmärkidega, põhjendatud ja omab oodatavat tulemust, tulemust võib ette arvata. Meetodi loomiseks valiti üks parameeter - paindlik lähenemine eesmärgi suunas ja maksimaalne kõigi grupi liikmete eripära arvestamine.

Grupitöö sisaldas loomingulist tegevust, mis oli etteantud tingimustes maksimaalselt kasutatud ( joonistamine, kudumine, savitööd, värvimine ja maalimine, siidimaal, karusnaha tööd, meistriklassidest osavõtt muuseumides) Kultuuriprogramm Ürituste külastamine (kontserdid, laste-etendused, balett, koorilaul). Ekskursioonid erinevates paikades. Spordiprogramm Liuvälja külastamine, paadisõidud, veepargi külastused. Meistriklassid toiduvalmistamisel - toiduvalmistamine retseptide alusel, mis võimaldavad ema-lapse koostööd, tervisliku toitumise alused. Temaatilised loengud, mis lähtuvad projekti ideest ja eesmärkidest.

Tegevus 5

Eesmärk: koolituste ja ümarlaudade korraldamine juristidele, psühholoogidele, psühhiaatritele ja noorsoo töötajatele. Spetsialistide teadlikkus ja oskused on kasvanud. (18 koolitust). Spetsialistide võrgustik on loodud. (12 ümarlauda). VT rubriik Koolitused

Tegevus 6

Inimkaubandusohvrite olmetingimuste parandamine. Projekti raames parandati töö ja olmetingimusi MTÜ Eluliin ATOLL keskuses ja Vega keskuses. Inimkaubandusohvrite varjupaik Vega viidi kooskõlla ettenähtud ja erinevatest seadustest tulenevate tingimustega. Valminud on buklett inimkaubanduseohvritele.

 

Projekti avalikud üritused

Osavõtt 13th Baltic Sea NGO Forum „A Smart Civil Society – for the best of the Baltic Sea Region (BSR)” 10 – 11 June 2015 in Tallinn, Estonia Töörühm 5) Cooperation in the field of combating human trafficking in BSR, 10.06.2015 Läänemere riikide spetsialistide teavitamine Inimkaubanduse teemalises töörühmas Merle Haruoja ja Roman Krõlovi poolt. Merle Haruoja oli ka töörühma organiseerija. Keynote speeches: Compensation for victims of trafficking for sexual exploitation: international law, regulations and practice – Merle Haruoja, NGO “Eluliin (Life Line)”, expert (Estonia) Best Practices of the NGOs in BSR: Roman Krõlov, NGO “Eluliin (Life Line)” (Estonia): Model of early identification of victims of human trafficking through tight contact and monitoring of high-level vulnerable to trafficking groups (Estonia)13. Läänemeremaade Kodanikeühenduste Foorumil / 13th Baltic Sea NGO Forum, mis toimub 10.–11. juunil 2015 Eestis, Tallinnas, Tallink Pirita Spa Hotellis

Projekti lõpuüritus 11.12.2015

Teemad : Study on the possibility of drafting reliable and valid formulas to evaluate the moral damage caused to the victims of human trafficking and assess the size of compensation to victims . Merle Haruoja ja Anni Säär (eesti keeles) Research of victims needs in connection with rehabilitation services and clarifying motivation factors that help to leave the trafficking environment. Roman Krõlov (eesti keeles) Inimkaubanduse ohvrite juriidiline toetamine Maarika Pähklemäe Creating self-help group of former victims of trafficking, providing training for group leader. Tetyana Novozhenina (vene keeles tõlge eesti keelde) Providing support programme for victims of trafficking and women involved in prostitution (women with children – the child-mother group) Svetlana Bahtinova (vene keeles tõlge eesti keelde) Providing trainings and roundtable meetings for professionals such as lawyers, psychologists, psychiatrists, and youth workers. Pille Kaljurand (eesti keeles).